Esimene küsimus, mille inimesed kabiini kohta esitavad, ei puuduta heli. See puudutab õhku: kas seal ei lähe umbseks? Küsimus on õigustatud — suletud ruumis, kus istub inimene, tõuseb süsihappegaasi sisaldus kiiresti.

Miks CO₂ üldse loeb

Värskes välisõhus on CO₂ sisaldus umbes 400 ppm. Rahvarohkes koosolekuruumis tõuseb see tunni jooksul kergesti üle 1500 ppm, ja just seal hakkab langema otsustusvõime ja keskendumine. Tuttav tunne, kui pärast pikka koosolekut on pea raske — see ei ole väsimus infost, vaid õhust.

Väikeses kabiinis on õhumaht väike, seega ilma ventilatsioonita tõuseks CO₂ veel kiiremini kui koosolekuruumis. Seetõttu ei ole ventilatsioon kabiini juures lisavõimalus, vaid põhikomponent.

Kui kiiresti õhk päriselt vahetub

Ühekohalises kabiinis on ventilatsiooni jõudlus 300 m³/h, mis tähendab, et õhk vahetub iga 2–3 minuti järel. Kahe- ja neljakohalistes mudelites on jõudlus 550–600 m³/h ja õhk vahetub iga 6–8 minuti järel — suurem ruumala, rohkem inimesi, aga sama tulemus.

Ventilatsioon käivitub liikumisanduri järgi: kabiin tuvastab, et keegi on sees, ja alustab õhuvahetust ise. Kasutaja ei pea midagi sisse lülitama ega meeles pidama.

Kaks ventilatsiooni tüüpi

Kõige lihtsam lahendus on üks ventilaator, mis puhub õhku sisse. Õhk pääseb välja sealt, kust juhtub — tavaliselt ukse pilust. Tulemus on ebaühtlane ja sageli kuuldav.

Sisse- ja väljapuhkeventilatsioon tähendab kahte eraldi kanalit: värske õhk siseneb ühest, kasutatud väljub teisest. Õhuvahetus on kontrollitud ja ühtlane, ja just see lubab hoida ühtlast jõudlust kogu kabiini ulatuses.

Ventilaator ei tohi olla kuuldav

Siin on vastuolu, mida tuleb inseneriliselt lahendada. Võimas ventilatsioon tähendab õhuvoolu, õhuvool tähendab müra — ja kabiin on ostetud just vaikuse pärast. Lahendus on akustilised summutid õhukanalites: need lasevad õhu läbi, aga peatavad heli.

Praktiline test enne ostu: istuge kabiini, sulgege uks ja kuulake. Kui ventilaator on selgelt kuuldav, siis videokõnes kuuleb seda ka vestluspartner.

Eesti küttehooaeg: kuiv õhk ja staatiline elekter

Eestis kestab küttehooaeg oktoobrist aprillini ja see teeb kontoriõhuga midagi, mida ventilatsiooni jõudlus ei kirjelda. Külm välisõhk sisaldab vähe niiskust; kui see soojendatakse toatemperatuurini, langeb suhteline õhuniiskus tugevalt. Tulemus on tuttav: kuivad silmad, kriipiv kurk, staatiline elekter riietel ja tooli seljatoel.

Kabiin ei tekita seda probleemi ega lahenda seda — ta võtab õhu ümbritsevast kontorist ja annab selle edasi. Aga kaks asja muutuvad talvel siiski tähtsamaks. Esiteks liigub kuiv õhk tolmu tõhusamalt, seega ventilatsioonikanalid ja filtrid vajavad kütteperioodil sagedasemat kontrolli. Teiseks tuntakse väikeses ruumis õhuvoolu otse nahal — kui väljapuhe on suunatud istuja peale, hakkab see talvel häirima kiiremini kui suvel.

Praktiline nõuanne Eesti kontorile: kui ruumis kasutatakse talvel õhuniisutajat, ärge pange seda kabiini sisse. Niisuti vahetab kabiinis õhku aeglasemalt kui ventilatsioon ise ja lisab kanalitesse niiskust. Õigem koht on kabiinist väljas, ruumis, kust õhk sisse võetakse.

Kütteperioodil tasub üle vaadata ka see, kui palju kabiine korrusel on. Talvel tuulutatakse aknaid harvem, seega kogu kontori õhk vahetub aeglasemalt ja kabiinist saab koht, kus õhk liigub kõige kiiremini. Kuue mudeli ventilatsiooninäitajad on kõrvuti mudelite lehel.

Miks liikumisandur on oluline

Pidevalt töötav ventilatsioon kulutab elektrit ja teeb müra ka siis, kui kabiin on tühi. Andur lahendab mõlemad: õhuvahetus käivitub sisenemisel ja lõpeb mõni aeg pärast lahkumist. Kasutaja ei pea midagi lülitama — ja kabiin ei undab öösel tühjas kontoris.

Valgus ja õhk koos: miks 3500–4500 K loeb pimedal poolaastal

Eesti detsembris on Tallinnas päevavalgust vähem kui seitse tundi ja suur osa tööpäevast möödub tehisvalguses. Kabiinis muutub valguse värvustemperatuur seetõttu sama praktiliseks parameetriks nagu õhuvahetus: LED-valgustus on 3500–4500 K, mis on neutraalne vahemik sooja koduse valguse ja sinaka töövalguse vahel.

Miks see õhku puudutab? Sest kaebus «kabiinis läheb raskeks» tekib harva ühest põhjusest. Liiga külm või liiga hämar valgus koos seisva õhuga annab sama tunde, mida inimene kirjeldab umbsusena. 3500–4500 K juures ei moonuta valgus näotoone videokõnes ega tundu õhtupoolikul kliiniline.

Kontrollige seda koos: istuge kabiini, sulgege uks ja jääge viieks minutiks. Kui valgus on ühtlane ja õhk liigub märgatavalt, on mõlemad parameetrid paigas. Solo tehnilistest andmetest leiate mõlemad arvud kõrvuti.

Mida küsida müüjalt

Kolm konkreetset küsimust: milline on jõudlus m³/h, kui sageli õhk vahetub, ja kas ventilatsioon käivitub automaatselt. Kui vastuseks on «seal on ventilaator», ei ole see vastus. Vaadake Duet'i tehnilisi andmeid näitena sellest, kuidas need arvud peaksid välja nägema.

Talvel ja suvel

Küsimus, mis tuleb sageli hiljem: kas kabiinis läheb suvel palavaks? Õhk võetakse ümbritsevast kontorist, seega kabiini temperatuur järgib ruumi oma. Kui kontor on kliimaseadmega jahutatud, on ka kabiinis jahe. Kui kontor on palav, ei tee kabiin seda külmemaks — see ei ole kliimaseade, vaid õhuvahetus. Ventilatsiooni jõudlus iga mudeli kohta on kirjas tootja tehnilistes andmetes.